﴿اللَّهُمَّ مَالِكَ الْمُلْكِ تُؤْتِي الْمُلْكَ مَن تَشَاءُ وَتَنزِعُ الْمُلْكَ مِمَّنْ تَشَاءُ وَتُعِزُّ مَن تَشَاءُ وَتُذِلُّ مَن تَشَاءُ بِيَدِكَ الْخَيْرُ إِنَّكَ عَلَى كُلِّ شَيْءٍ قَدِيرٌ ٢٦ تُولِجُ اللَّيْلَ فِي النَّهَارِ وَتُولِجُ النَّهَارَ فِي اللَّيْلِ وَتُخْرِجُ الْحَيَّ مِنَ الْمَيِّتِ وَتُخْرِجُ الَمَيِّتَ مِنَ الْحَيِّ وَتَرْزُقُ مَن تَشَاءُ بِغَيْرِ حِسَاب﴾
{آيتان من سورة آل عمران آية (٢٦-٢٧)، وفي أول الآية الأولى حُذفت كلمة (قل) عمدًا للإشارة إلى بداية الدعاء.}
“Allaahumma määlik-äl-mulki tu`ti-l-mulka män täšää`u wa tänzi’u-l-mulka mimmän täšää`. Wa ta’izzu män täšää-u wa tudhillu män täšää`. Biyädikä-l-khair innäkä ‘alä kulli šeijjin qadiir. Tuulidžu-l-leila fin-nähääri wa tuulidžu-n-nähäära fil-leil. Wa tukhridžu-l-Häijja min äl-mäijjit wa tukhridžu-l-mäijjita min äl-Häijj wa tarzuqu män täšää-u bi-ghairi Hisääb.”
“Oo Allah, kuningriigi omaja, Sa annad kuningriigi sellele, kellele soovid ja võtad kuningriigi ära sellelt, kellelt soovid; ja Sa annad au sellele, kellele soovid ja alandad seda, keda soovid. Sinu käes on hea. Tõesti, Sa oled kõigeks võimeline. Sa lased päeval siseneda öösse ja ööl siseneda päeva; Sa võtad elusa välja surnust ja võtad surnu välja elusast ja annad elatist, kellele soovid ilma arvelduseta.”
(Need kaks värssi on Ääli ‘Imraani suurast (värsid 26 ja 27) ning esimese värsi alguses on teadlikult ära jäetud sõna “Ütle”, viidates duaa algusele.)